Käesoleval aastal saadi kokku 16. juunil Uhtna Põhikoolis, kus toimus Lääne-Virumaa Algklassiõpetajate Liidu poolt korraldatud TARKUSETURG programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“ raames.
Ürituse avas aulaloeng, kus esinesid Rein Rebane ja Meedi Neeme Rocca al Mare Koolist teemaga ,,Kujundav hindamine ja väärtuskasvatus”. Loengult jäid kõlama mõtted, et iga laps vajab arenemiseks aega, ta vajab, et temaga suheldaks ning et iga elava loomuga laps ei pruugi olla hüperaktiivne. Kuulajaid pani mõtlema M. Neeme väide, et õpetaja ei tohiks olla nõus õpilase madala enesehinnanguga, vaid peaks püüdma õpilast julgustada. Lektor rõhutas hinnangute andmise tähtsust (rohkem hinnanguid ja vähem hindeid) ning hoolivust. Õpetaja kujundab seda, kuidas õpilased ennast näevad ja väärtustavad. Õpetaja peaks õpilast usaldama ja huvituma õppijast kui inimesest. M. Neeme tuletas meelde, et koolis on põhiprotsessiks õpilase areng ning hinnata tuleb just seda protsessi. Kujundava hindamise ülesandeks on ergutada ja suunata õpilase arengut, toetada õpilast ja aidata tal õpitulemusi parandada.
Pärast saalis toimunud loengut oli võimalus külastada 8 töötuba. Neist seitsmes tegutsesid ja jagasid oma kogemusi Lääne-Virumaa tegevõpetajad, ühes töötoas jagasid metoodilisi näpunäiteid ja andsid konkreetseid soovitusi õppemängude koostamiseks Läänemaa õpetajad koostöös TLÜ Haapsalu Kolledžiga.
Kersti Tarkmees ja Piret Rusalepp Kadrina Keskkoolist tutvustasid oma õpitoas ,,Harjutusi iseseisva mõtleja kujundamiseks” õppematerjale ja abivahendeid, mis on valminud küll parandusõppe tunde silma pidades, kuid mida saab kasutada ka tavatundides.
Rakvere Gümnaasiumi logopeed Marge Kuusma õpitoas ,,Lugemismängud” sai selgeks, et lugema saab õppida ka mängides. Logopeedilisi lugemismänge sobib kasutada parandusõppe tundides ning lastega, kes vajavad lugemisoskuse parandamiseks abi. M. Kuusma tutvustas erinevaid lugemismänge, mille abil õpilane õpib häälikute ja tähtede vahel seoseid looma, õpib häälikurühmi tundma, arendab taju ja tähelepanu, õpib sõna tähendusi mõistma ja lausemoodustust ning arendab lugemisoskust.
Õnnela Lembke jagas kogemusi, kuidas Haljala Gümnaasiumis õuesõppe võimalusi kasutatakse. Õpitoas ,,Kooliõu kui õppevahend” tutvustati õppevahendite komplekti, mille valmimisel osalesid Haljala Gümnaasiumi erinevate kooliastmete õpetajad. Nende ühise jõupingutuse tulemusena on valminud töölehed, slaidiesitlused, katsed, matkarajad ning mängud.
Rakvere Gümnaasiumi õppealajuhataja Kadi Kruusmaa ja klassiõpetaja Inga Heinaste tutvustasid kooliküpsuse diagnostilist mängu ,,Maiasmokk ja sõbrad”. Õpitoas tutvustati Rakvere Gümnaasiumi õpetajate ja tugisüsteemi meeskonna poolt arendatud mängu, mille abil õpetaja saab tutvuda õpilase kooliküpsuse tasemega. Mängu on võimalik kohandada ja ülesandeid varieerida vastavalt vajadusele. Seda mängu saab mängida terve klassiga korraga, olenemata õpilaste arvust. Õpetaja saab ülevaate lapse sotsiaalsetest ja kommunikatiivsetest oskustest, koostööoskusest, peenmotoorika arengust, liikumisest ja koordinatsioonist, nägemis- ja kuulmistähelepanu ning taju arengust, suulisest väljendusoskusest, mälust, enesekontrollioskustest, loogilisest mõtlemisest, enesehinnangust ja emotsionaalsusest ning õpioskustest.
Hilja Järv ja Margit Veskilt Rakvere Reaalgümnaasiumist vedasid praktilist õpituba ,,Pärlipaela ja rooside meisterdamine”, kus õpetajad said ideid kunstiõpetuse tundideks. Iga osaleja sai võimaluse meisterdada munakarbist armas roos ning punuda mulineest pärlitega pael.
,,Koolitund arvutiklassis: blogi, gmail, smart” õpitoas sai Uhtna Põhikooli õpetaja Jaana Kangrojuhendamisel lähemalt tutvuda SMART- tahvli võimalustega. Õpituba viidi läbi kooli arvutiklassis.
,,Organzalillede meisterdamine” sai selgeks Uhtna Põhikooli õpetaja Riina Orguse juhendamisel. Õpitoas sai ideid meisterdamiseks ja igal osalejal valmis lihtsate vahenditega kaunis rinnaehe.
TLÜ Haapsalu Kolledži poolt toodi kaasa ,,Ideed meisterdamiseks, õppemängud”. Õpitoas tutvustati puslemänge peastarvutamise treenimiseks ja mõõtühikute teisendamisoskuse kujundamiseks. Väga põnevad oli õppemängud „Eesti maakonnad“ ja ,,Rooma numbrid ja araabia numbrid”. Tutvustatud mängud olid väga huvitava lahendusega, kus kontroll-lehe abil saab õpilane ise enda teadmisi kontrollida. Jagati ka soovitusi sarnaste õppemängude valmistamiseks.
Töötubasid oli palju ning kõikidesse töötubadesse õpetajad minna ei saanud, iga osaleja pidi tegema temale sobiva valiku või koostöös kolleegidega töötubades osalemise ära jagama. Kõik osalejad said eelnevalt mapi, mis sisaldas loengumaterjale ja õpitubade tutvustusi. Mapi sisu aitas teha valikuid, millistest töötubadest kindlasti tahaks osa võtta.
Mina soovisin saada ideid, kuidas õppetunde huvitavamaks ja efektiivsemaks muuta, seepärast valisin TLÜ Haapsalu Kolledži ja Kadrina Keskkooli õpetajate töötoad. Mõlemast töötoast sain ideid ja mõtteid nii ise kui ka koos õpilastega õppemängude koostamiseks.
Tarkuseturul olid väljapanekud Kadrina Keskkooli ja Jäneda Põhikooli õpetajate poolt, kes jagasid ka soovitusi õppematerjalide koostamiseks. Suurt taasleidmisrõõmu pakkusid Kadrina õpetajate korrutustabeli harjutamiseks mõeldud nööri ja papiga töölehed. Sain uusi ideid vanade materjalide taaskasutusele võtmiseks.
Oma raamatuid ja õppekirjandust oli tutvustama tulnud kirjastus Atlex.
Tarkuseturul oli osalejaid nii Lääne- kui ka Ida- Virumaalt. Samuti olid Uhtnasse tulnud õpetajad Haapsalust. Iga osaleja täitis päeva lõpuks tagasiside küsimustiku. Enamik osalejaid pidas üritust väga heaks või heaks, mõned suurepäraseks. Kiideti, et päev oli sisutihe, tegevusrohke, asjalik, huvitav, põnev, hariv, arendav, kasulik, ideederohke, innustav, toetav ja positiivne. Sai palju praktilisi nõuandeid. Asjaajamine oli ladus, päevaplaan tempokas, piisavalt kiire. Leiti, et see oli põhjalikult ettevalmistatud üritus.
Enim pakkusid osalejatele huvi loeng kujundavast hindamisest ja väärtuskasvatusest ning erinevad meisterdamise ideed. Osalejatele meeldisid ka erinevad õppemängud: mängud arvutamisoskuse arendamiseks, lugemisvilumust toetavad harjutused ja kooliküpsuse diagnostiline mäng. Kõiki neid lubati oma edaspidises töös kasutama hakata.
Üritust võib pidada kordaläinuks, sest enamik osalejaid jäi üritusega väga rahule ning ükski osaleja ei andnud negatiivset tagasisidet. Sooviti edu ja jaksu kindlasti edaspidigi taoliste ürituste korraldamiseks. Koolitusi peeti huvitavateks, sest saadi uusi kogemusi, nippe, praktilisi ideid, mida oma töös kasutada. Tarkuseturg andis maakonna erinevate koolide õpetajatele võimaluse omavahel suhelda ning jagatud kogemuste näol vastastikku rikastuda. Toimis võrgustiku liikmete vaheline koostöö üle maakonna piiride. Selliseid üritusi õpetajate professionaalse arengu toetamiseks võiks olla igal aastal.
Jana Sillajõe, Rakvere Gümnaasiumi klassiõpetaja
